Ma ei ole kunagi olnud väga püsiv raha koguja. Eriti kui jutt on väikestest summadest mida pikka aega kõrvale panna. Jah, pool aastat või aasta on hing rahul, kuid siis tuleb ikka mingi mõte, kuhu see raha kulutada või investeerida. Kahjuks pigem kulutada.

Põhjuseid, miks kogutud raha kulutatud saab, on kaks. Esiteks on see lihtsalt raha mis koguneb. Mingit suuremat eesmärki selles ei ole. Teiseks, kui raha juba natuke kogunenud on, siis tekib paratamatult mõte, et mis ta ikka seisab seal kontol või purgis. Teeks sellega õige midagi? Ja no teengi.

LHV pani mõtlema

Kui LHV oma mikroinvesteeringu turule tõi, siis tundus see hea lahendus, kuidas oma “pahest” lahti saada ja suuremat summat koguda. Ainuke probleem oli see, et minu raha asus Swedbankis. Kuidagi ei tõusnud käsi panka vahetama vaid selle teenuse pärast. Nii jäi see teema soiku.

Novembri lõpus sattusin aga taas mingit artiklit mikroinvesteerimisest lugema ja siis võtsin asja natuke tõsisemalt ette. Analüüsisin läbi oma viimased kolm kuud ja sain teada, et oma ostusid täissummani ümardades, oleksin iga kuuga kõrvale pannud umbes 25 eurot. Aga ka see ei olnud minu jaoks piisav motivaator, et panka vahetama hakata. Kuid mõte oli peas juba kasvama hakanud ja midagi pidi siiski juhtuma.


Umbes nädalake mõtlemist ja kaalumist ning leidsin, et panka kolida ei ole mul mõtet. Kuid raha koguda võiks ju ikka. Seega otsustasin detsembri alguses, et avan LHVs kasvukonto ja teen sinna igakuise 50-eurose püsimakse. Kaks korda suurema, kui ma ümardades säästaksin.

Esimene aasta kasvukontol haldustasu ei ole, kuid peale aasta möödumist saab selleks 0,05% (min 0,5 €). Kuna aastaga koguneks mul vaid 600 €, siis tegin ka lisapüsikorralduse 8-ks kuuks ja suunasin sinna lisamaksed 50€ kuus. Nii koguneb kokku ilus 1000 eurot, mis tagaks selle, et saan miinimum hooldustasu kätte.

Ilmselgelt käis seda otsust tehes peast läbi ka mõte, et kas on ikka õige aeg aktsiatesse siseneda? Turg tundus (ja tundub siiani) tipus olema. Sees oli hirm, mis saab siis kui turg kukkuma hakkab?

Peale pisikest mõtlemist rahunesin aga maha, kuna summa, mida investeerin, ei ole midagi hiiglaslikku. Ja kui igakuiselt languse ajal sama summaga edasi investeerida, siis püüan hoopis soodsamat keskmist hinda. Seega olin otsuses kindel ja sain fonde valima hakata.

Dividendid tõmbavad

Alguses valisin endale fondideks SPYD ja SXR8.

  • SPYD investeerib USA suurimatesse ettevõtetesse, kes on vähemalt 25 järjestikul aastal dividende suurendanud.
  • SXR8 investeerib 500 USA suurimasse ettevõttesse.

Suve keskpaigaks olid mõlemad fondid kenasti plussis – SPYD natuke vähem ja SXR8 natuke rohkem. Ometi tundus mulle SPYD tänu makstavale dividendile südamelähedasem. Tundsin, et ka teine fond võiks olla dividende maksev fond. Seega, kui SXR8 saavutas piiri, kus tema kasv kattis ära nii fondi müügi kui ka uue fondi ostu tehingukulud (mis olid kokku protsentuaalselt päris suured), otsustasin SXR8-st loobuda. Asemele ostsin SPYW – fondi, mis koondab endasse 40 suurimat dividende maksvat eurotsooni ettevõtet kommunaalteenuste, tööstuse- ja finantssektoris.

Kokkuvõtteks

Kuigi hetkel on investeeritud summa veel väike, siis olen juba esimesed eurod dividendi maitsta saanud. Mõnus on näha, kuidas iga kuuga potentsiaalne dividendide makse suureneb. Samamoodi on hetkel rõõm näha, et kuigi SPYW on pisikeses miinuses, siis kasvukonto tervikuna on plussis ka peale kõiki siiani makstud teenustasusid.