Üritan end erinevate investeerimisega seotud teemadega ikka kursis hoida ja seetõttu satun vahel ka erinevatesse temaatilistesse foorumitesse ning Facebooki-gruppidesse, kus on mul silma jäänud üks huvitav liik inimesi, kelle kohta omaette naljatades ütlen investeerimisterroristid.

Kes need investeerimisterroristid siis on?

No kõige lühemalt öeldes on nad nö äärmuslased. Ehk inimesed, kes tegelevad tõsiselt ja pühendunult (võibolla isegi liiga tõsiselt) investeerimisega ja võtavad sel teemal ka vahel sõna. Aga siin muutuvadki nad terroristideks. See, kuidas nad oma “tõde” kuulutavad ja soovitusi jagavad on suhteliselt äärmuslik. On kaks võimalust – nende nägemus või mitte midagi. Olgu teemaks säästmine, auto, elamiskulud või midagi neljandat. Toon allpool mõned näited teemadest, mis on silma jäänud.

Säästmine

Üks väga hea ja efektiivne lähenemine säästmisele on Jaak Roosaare asutatud “50 protsendi klubi“, mille mõte on, et igast sissetulekust tuleb vähemalt 50% säästa ja investeerida. Kogu idee on õilis ja loogiline, aga paljud investeerimisterroristid unustavad selle juures ära ühe olulise fakti, mille kohta on kirjutanud ka klubi eestvedaja Jaak:

Mida hiljem Sa 50 protsendi klubiga liituda tahad, seda raskem see on. Kui oled pereinimene ja Sul on kaelas laenud ja liisingud, siis on see peaaegu võimatu (tegelikult siiski mitte – alati võid oma auto müüa ja kasutada ühistransporti ning kolida näiteks odavamale elamispinnale).

Ilmselgelt võiks iga inimene 50 protsendi klubi poole püüelda, kuid kuulutada ja suunata, et alates homsest loobu 50% oma kuludest ja hakka säästma ükskõik mis hinnaga, on äärmuslik. Ka mina ei ole nõus loobuma oma laste trennidest, kvaliteetsemast ja tervislikumast toidust jms, et päevapealt 50% klubiga liikuda. Tuleb panna endale eesmärk ja selle poole liikuda.

Auto

Teiseks teravaks teemaks on auto. Ilmselgelt olen nõus, et ei tasu endale muretseda kordades kallimat autot kui ülal pidada suudad, kuid autot osta vaid raha mõõtes on ka minu arvates vale. Uuel autol on tihti omadused, mida ei saagi rahas mõõta. Minul, kui lapsevanemal, on üheks selliseks väärtuseks turvalisus. Jah, ma võiksin osta odavalt 15-20 aastat vana Toyota Land Cruiser’i (mahukas, turvaline, varuosasid lihtne leida jne), kuid möödunud aastatega on autode turvavarustus niivõrd palju edasi arenenud, et isegi kõige pisem Toyota Aygo või Yaris on vanemast ja suuremast autost turvalisem (see pole fakt, aga kui võrrelda turvavarustust, siis palju küsimusi ei tohiks tekkida). Ja siinkohal eelistan mina ilmselgelt viimaseid. Lisanduvad ka kõiksugu säästud kütuselt jne.

Vahemärkus: Ma ei ole kuidagi Toyotaga seotud ja tegu on lihtsalt näitega.

Teiseks asjaks, mida rahaks ei arvutata on aeg – propageeritakse ühistransporti, kui paremat, loodussõbralikumat, mugavamat ja soodsamat transporti. Ja täpselt seda ühistransport on. Seda aga teatud maani. Ka mina käin igapäevaselt trammiga tööl ning ilusate ilmadega sõidan rattaga, ehk ma ei ole ilmselgelt mingi auto propagandist, kuid minna ühistranspordi ja kahe lapsega poodi ning kulutada sellele 1-2 tundi rohkem kui autosõiduga poeskäik võtaks, siis on see ilmselge kaotus. Jah, ma kaotan pigem rahas, kuid võidan mugavuses, ajas ja närvides.

Need on vaid kaks pisikest lähenemist auto omamisele ja igaüks peab tegema oma arvutused ja järeldused. Kuid kuulutada, et loobuge autost või ostke vaid 1000-eurone vana “ront”, võib kokkuvõttes tulla kallim/kahjulikum.

Uustulnukate küsimused

Üheks üllatavaks asjaks, mida olen märganud on agressiivsus algajate ja uute teemade vastu. Kui keegi küsib või uurib midagi “normidest” väljaspool, siis selle asemel, et inimest suunata ja oma kogemusi jagada, hakatakse kas inimest ennast või tema küsimusega seotud võimalusi maha tegema. Jah, tean, et on liikvel palju skämme, mis tahavad inimestelt raha ära võtta, kuid tihti tekitab investeerimisterroristide poolt kiire mahategemine ja vahel lausa mõnitamine inimestes hoopis trotsi tõestada, et nende püstitatud teema siiski toimib.

Selle asemel, et kohe lahmima asuda, võiks rohkem nõu anda, sõbralikumalt “õigete” investeerimisvõimaluste poole suunata ja argumenteeritud dialoogi laskuda. Või siis üldse vaikida.

Kokkuvõtteks

Ei ole minu asi kellelegi öelda kuidas tema peab oma elu elama, aga selline äärmuslik suhtumine, mis silma on jäänud, ei ole minu arvates õige.

Kahjuks arvutavad investeerimisterroristid kõik rahasse ning muud väärtused nagu aeg, turvalisus, tervis jne jäetakse valemist julmalt välja. Minu arvates on see vale. Nii nagu kõiges muus, tuleb ka investeerimises leida õige tasakaal ja seejuures ei tohi unustada, et see tasakaal on igaühel erinev.

Põnevaks tähelepanekuks on see, et suurem osa investeerimisterroriste ei ole pereinimesed. Heal juhul on neil elukaaslased. Olles ise kahe lapse isa, tean, et praegusel hetkel oleks minu investeerimisvõimalused ilma pereta kordades suuremad kui nad seda hetkel on. Mina tahan aga pakkuda oma lastele parimat ning ma ei ole nõus nende arvelt kokku hoidma, et ma saaksin tulevikus vanaduspõlve ise nautida. Pigem pakun neile võimalusi ja arengut, et nende elu mööduks muretumalt.

Viimaseks rõhutaksin, et ükskõik kes sa oled, ära ole kellegi suhtes üleolev ja suhtu jagatud infosse alati kriitiliselt kuid konstruktiivselt. Igaüks meist on erinevate eesmärkidega ja ühtset tõde pole olemas. Kuula, loe ja uuri erinevaid nägemusi, proovi järele ja leia enda tõde, mida mööda oma eesmärkide poole liikuda.